Matused on omariikluse alus. Mida kauem kestab Eesti riik, seda rohkem maetakse eestis riigipäid, mida rohkem maetakse riigipäid, seda kauem kestab riik.
Meil on selles suhtes kehvasti läinud. Katseid teha üks korralik valitsejamatus on kuni viimase ajani saatnud krooniline ebaedu. Lembitu, kui ta üldse kunagi olemas oli, löödi madisepäeval maha, tema pea panid sakslased pihta, 4 jüriöö kuningat raiuti Paides tükkideks ja tükid loobiti laiali, Päts lõpetas teadagi kuidas.
Käin kodust läbi, ajan selga triiksärgi ja lipsu.
Presidendi surmast on möödunud 40 päeva. Mäletan, et tshuktsi uskumuste järgi vabaneb täpselt selle aja järel inimese vaimukeha ja siirdub ülemisse taevasse. Igatahes otsustas Majesteet just nüüd matused lõplikult lõpetatuks lugeda ning kutsuda asjaosalised sel puhul pidulikule tordisöömisele. Kohal on ka kindralid, kirikupead, kabinetiliikmed. Peapiiskop jälgib silmanurgast minu üleõlakotti. Koti peal on leegitseva südamega Lunastaja. Mina jälgin silmanurgast peapiiskopi. Tema ärritamiseks ma selle koti kaasa võtsingi. Kes käskis minu kahe Jeesusega reklaamid maha võtta!
Majesteet tänab kõiki, räägib, et ka Tony oli väga rahul. Me oleme presidentide matmise osas nüüd maailmas esirinnas. Kantsler teatab, et kõik materjalid arhiveeritakse tulevaste põlvede tarvis, ütleb et me oleme loonud pretsedendi, kudunud uue mustri omariikluse kangale. On sündinud kõikide matuste ema.
Tunnen uhkust. Edaspidi hakkatakse Eestis presidente matma meie ehitatud konveieril. Hei, Arnold, masin juba töötab, orkester harjutab, sinu nime raiutakse kivisse! Ja kui sa lilli näed kasvamas, siis tea, et need kasvavad sinule lillepärjaks. Sest sina oled järgmine.