Samal ajal: kuningas on peidus, t;;rahvas m'ssab
Minu k]rval paadininas istus austraallane, taga 100kilone ja 100aastane Hell Angel ja Peeter. Nenede selajatagust b'kkisid 2 kohalikku paadijuhti. S]itsime. Loksutas p'ris toredasti. Mingil hetkel [tlesid paadijuhid, et n[[d tuleb [ks tiba t]sisem k'restik. Tuligi. Laine k'is [le paadi ja Hell Angelit enam polnud. Minul oli juba j]udnud tekkida amat;;ri enesekindlus ja kui ma vahu seest n'gin paistmas suurt roosat p]rguinglit, otsustasin, et p''stan ta. T]usin keset lainetem;llu paadis p[sti ja sirutasin oma aeru abivajaja poole. See oli minust kena ja rumal. Kui ma [le paadi lendasin, haarasin austraallase igaks juhuks endaga kaasa. Vee all oli hea rahulik, tundus, nagu oleksin seal t[kk aega chillinud. M]tlesin, et ]hk saab millalgi otsa. See tegi nagu kurvaks natuke. Siis kerkisin pinnale, l'ksin vooluga kaasa, vuhisesin l'bi k'restiku. See oli natuke hirmus ja [liv'ga lahe. P'rast tegimegi vaiksemates kohtades nii, et loovisime p''stevestidega m;;da j]ge allavoolu, kui tuli suurem k'restik, korjas paat meid peale. See oli nii kaif tunne, selline vahetu kontakt m'sleva m'gij]ega, et m]tlesime peetriga, et 'kki saakski nii, kui oleks mingi kaitse[likond ja p]lve ja k[[narnukikaitsed ja kiiver ja p''stevest, et siis saaks k'restikest ilma paadita l'bi ujuda. Et selline uus ekstreemspordi vorm. Adrekas garanteeritud.