Sunday, November 18, 2007

Tüdruksõbra vanaema

..."Ta ei kuule eriti, sa pead temaga kõvasti rääkima"....

"Tere!"
"Ma ootasin sind. Kaua."
"Väga meeldiv!"
"Ma ei näe sinu nägu. Ma tahaksin näha, aga ma ei saa. Kui Mare ära suri, siis ma enam ei näinud. Kõik muutus halliks, piirjooned kadusid ära."
"Noh, pole hullu!"
"Ma ei tunneks sind ära, kui sa uuesti tuled. Kas sul on oma maja?"
"Ei, ma üürin korterit!"
"Kas see on uus maja?"
"See on vana maja! Aga see on korda tehtud!"
"Kas see on puust maja?"
"Jah, puust maja!"
"Kui paha. Sa pead olema ettevaatlik. Ma ei näe, aga ma kuulen, ma kuulen raadiot, ma tean, mis toimub. Sa pead ettevaatlik olema."
"Eks ma ikka olen!"
"Kui on vana maja ja see on tühi maja, siis omanikul pole sellest kasu. Ta ei saa võtta selle peale pikaajalist kindlustust. Seda ei saa, kui maja on ilma inimesteta. Siis võtab omanik majja üürnikud. Siis saab ta pikaajalise kindlustuse. Ja siis paneb ta maja põlema. Nii ta saab palju raha. Pole hea elada vanas puust majas."
"Eks ma olen siis ettevaatlik!"
"Kahju et ma sind ei näe . Kui sa uuesti tuled siis ma ei tunne sind ära."