Sõime ära lamba, sea ja kana. Rääkisime veisekarjakasvatusest ja mesindusest, vaagisime nende mõlema plusse ja miinuseid ja otsustasime lõpuks lehmapidamise kasuks. Üllatuslikult sadas maha paks lumi, vedasime suure kelgu mäele. Natuke saime lumel liugu lasta, aga siis tuli Tuul ja hakkas lumememme tegema ning kasutas selleks ära praktiliselt kogu ümbruskonna lume. Tühja kah, mudase muru peal libises ka päris hästi.
Siis viis Billeneeve meid oma hauale. Otsisime taskulambiga surnuaias ringi, kuni hakkas tulema Neeve-nimedega hauaplatse, lõpuks ka Bille oma. Kena suur kivi oli, ootas aastaarve. Asetasime kalmule mõned lilled ja Billeneeve aeles fotokaamerate jaoks natuke oma hauakivil.

Vanaperemees tuli juurde, ütles, et on 78 aastat vana. Valetas, tegelt on 58. Ütles, et ta jälgis, kuidas me saunas käisime ja ei leidnud seal mingit sümmeetriat ega kaheksjagunemist, puha segadus ja ristirästi läbikäimine. Sellest järeldas ta, et tüdrukud on meil ühised. Tõmbas silmad vidukile ja patsutas papalikult õlale: "Kuula mind. Ma olen juba vana mees, varsti sada aastat kaela pääl (meenutan - 58), eks ma ole ka ühte koma teist teinu ja näinu. Tead, ma võiks su vanaisa olla, ja kuule ma ütle sulle nüid. Tead, pole ilma peal olemas suuremat seksimõnu kui......" Ja sosinal pärandas vana tark mees mulle ülima lihaliku naudingu saladuse: "....... mitme peale ühine naine"
Tuli mesinik. Mesinik oli närviline. Ta oli veisekasvataja naisele ära rääkinud, et veisekasvatajal on juba aastaid armuke, pealegi alaealine. Veisekasvataja naine kihutas seepeale autoga naabertallu, et kedagi maha lüüa või midagi põlema panna. Ja see tähendas, et Mesinikku ootab korralik keretäis Veisekasvatajalt. Mesinik oli väike mees, Veisekasvataja aga tõeline härg. Äkki lööb isegi maha, mitte meelega, aga lööb nii kogemata korra liiga kõvasti ja ongi karkääks? Mesinik oli halvas tujus. Vaatas mind ja ütles "ma olen sust vanem". Olin nõus. "Ja ma olen sitaks vanem sinust sisemiselt, ma olen väga elukogenud". Ütlesin talle, et ma sain sellest kohe aru. Mesinik leebus ja täpsustas: "Ma ise tegelikult pole suurt midagi teinud, aga minu sõbrad on igasugu asju teinud. Ma õpin nende kogemustest. Ma olen selline vaatleja-tüüpi." Siis oli paus. Kull-kull tegi pudel. Ja siis küsis ära, mis südamel: "Kuule. Kas on tõsi, et Tallinnas on kõik naised ühised?" ja kiikas tüdrukute toa poole. Ütlesin, et ei ole. "Noojah, mis siis ikka, ega ma eriti lootnudki" ohkas mesinik ja taarus, silmad eksistentsiaalset valu täis, öhe. "Kuule, aga ma ikkagi tahaks Tallinna tüdrukutega rääkida", kostus ööst. Ütlesin, et nad kahjuks juba magavad. "Oh jah, ikka nii" pomises pimedus.

Hiljem veel oli seis sealmaal, et tuli kirves kätte võtta ja sellega truudusetuid naisi taga ajada ja kosilasi eemale peletada. Veel hiljem selgus, et on jäänud vaid üks võimalus, väga vana meetod tegelikult - oma territoorium uriiniga ära märgistada, tuduva tüdruku ümber tuli joonistada kuldne kaitsering.
Alles siis võisin rahuliku südamega uude aastasse suikuda.