Eneseteostajad

"Mille peale sa oleksid nõus välja minema, juhul kui te omavahelise kokkuleppeni ei jõua? Okei, vaatame. Vanal kujul läheks tegu kirja kriminaalkuriteona. Aga ma tean, et ammu on räägitud, et sellisel kujul antud seadus reaalsuses ei tööta ja on käinud jutud seadusemuudatusest. Et viia kriminaalmenetluse alt tsiviilmenetlusse. Sel juhul maksaksid trahvi või teeksid ühiskondlik-kasulikku tööd ja mingit märget dokumentidesse ei tuleks... See oleks ju okei?"
Advokaat hüppab arvuti taha ja on mõnda aega akontaktne.
"Noojahh. Seadusemuudatust pole läbi viidud. Täiesti mõistusevastane olukord tegelikult. Igatahes praegu saaksid sa kaela kriminaalkaristuse. Karistuse ülemmäär on kusjuures ka täiesti absurdne. Vaata. Onju absurdne."
Advokaat nõjatub tahapoole ja põrnitseb arvutiekraani, tema nägu väljendab vastikust. Tüdimust. Põlgust. Ja siis ta elavneb, tõuseb toolilt ja hakkab erutunult mööda tuba kõndima:
"Aga tead, sinust võiks saada pretsedent! Minu meelest, sinu juhtum - ja sa ju kavatsed seda teha, onju nii - vot see sinu juhtumi kriminaalmenetlus, kriminaalkaristus, see näitaks just eriti kujukalt antud seadusesätte absurdset rangust. Selline kaasus võiks sedausemuudatuse taas päevakorda kergitada! Sellest võiks kujuneda oluline pretsedent, see võiks raputada senist seaduseloomet! Vähmelat antud segmendis."
Ta jääb minu ette seisma, tema silmad säravad.