KUIDAS MA HOOLITSESIN SUREVA LAPSE EEST

Need kuus olid kõik tuntud inimeste lapsed - see fakt oli laste jaoks muide väga oluline. Väike ja hüperaktiivne H luges mulle üles oma kuulsad esivanemad, neid oli päris palju. Siis luges ta üles oma haigused (see nimekiri oli veelgi aukartustäratavam), kokkuvõtteks ütles, et mädaneb seestpoolt ja ronis mulle sülle. Ta selgitas, et kuna tema siseorganid on osaliselt hävinud, siis on ta väga kerge, kolmandiku võrra kergem kui peaks ja et seetõttu võiks ma ta rannast koju kanda. Ta ei kaalunud tõesti midagi. Teel rääkis H palju meditsiinist, aga kuna see jutt koosnes valdavalt erialaspetsiifilisest terminoloogiast, ei saanud ma paljust aru. Lihtsamatest asjadest oli H-l põiepõletik (mille ta sai pärast kopsupõletikku) ja ta tegi lasteaias alati voodi täis. Kasvatajad siis muudkui sibasid ringi ja arst käis ja vanematega peeti nõu ja kõik olid temaga hästi viisakad. Ta pissis veel tükk aega voodisse, enne kui see teda ära tüütas ja tal leukeemia avastati.

Suvilas nõudis H et ma mängiks temaga sulkat, sest ta sureb varsti ära. Või jääb vigaseks. Või saab terveks.
H ronis krõbinal kuurikatusele, hüples seal ringi (kõik täiskasvanud hakkasid huilgama, et katus on vana ja nõrk, aga H teatas, et ei karda midagi, sest ta enivei sureb varsti ära, või jääb vigaseks, või saab terveks) ja loopis kuurikatuselt alla kogu sinna kogunenud prahi. Koos sodiga sadasid meile taevast kaela ka mõned reketid ja sulkapallid. Neid oli piisavalt palju et nüüd sai kõik sulkat mängida.

Õhtul millalgi hakkas H oma käekotti taga otsima. Ei leidnud. Mis seal siis ikka, küll see kuskil vedeleb. Aga siis selgus, et käekotis on eluvajalikud tabletid. Ja on tabletiaeg. H hüples ringi ja tegi surmakorina-hääli - ÖÖÖÖKKGRRRHH HHRRR. Siis me otsisime kõik tema käekotti. Operatsioon ei kestnud kaua, sest käekott rippus esikus nagis. H tänas kõiki, nimetas meid oma elupäästjateks ning pistis põske paar tabletti. Siis jäi H uniselks ja keris ennast lõkke äärde lastekärusse tuttu. Enne kui silmad sulges, ütles veel, et loodetavasti ta ei kuku une pealt lõkkesse. Seda öeldes oli tema hääles fataalne rahu. Väärikus. Lasime H-l märtriunne suikuda ja kandsime ta siis tuppa diivanile.