Käisin eile Von Krahlis kontserdil. Aga see pole eriti tähtis. Palju olulisem on see, et sealt tulles sattusin ma ajarännakule. Metoodika on on liiga keeruline. et seda selgitada ja selles oli ka palju juhuslikkust. Suht kindel olen ainult selles, et ajamasin töötas alkoholil. Algul ma ei saanud aru, mis värk on, linnapilt oli nats muutunud, aga mitte palju vaid just sellisel segadusseajaval määral. A siis jagasin ära, et tulevik. Aasta 2015.
Helistasin õele. Kohtusime mingis Vanalinna tänavakohvikus. Õde andis lühiülevaate hetkeseisust - eesti on EU kõige mahajäänumaid piirkondi, piduriks sai ühiskonna liigne kihistumine. Aga nüüd on ülem- kui alamklassid aru saanud, et nii enam ei saa ja et ainult üheskoos saab elu inimväärsemaks muuta, panustatakse kolmandasse sektorisse, tegeletakse heategevusega ja on tekkinud vaikne üksmeel selles suhtes, et asjad lähevad paremaks. Tahtsin maailmapoliitika kohta küsida, aga midagi tuli vahele. Siis küsisin sisepoliitika kohta. Selgus et ongi nii nagu räägiti, et alles on jäänud ainult kaks suurt parteid. Üks mõistagi moodustunud Keskerakonna baasilt. Üllatuseks polnud teine partei Reformierakond - reformikad olid mingi skandaali tõttu hävinud. Tahtsin küsida, et kas Savisaar elab, aga midagi tuli vahele.
Siis jõlkusin niisama linna peal ringi, astusin õhte keldribaari ja nägin seal P-i. Ta oli vanemaks jäänud, nats kühmus, pisut ärajoonud, a muidu P mis P, riided olid kah samad (P-i puhul igati usutav fakt). Ta oli kergelt tongis, aga rõõmus mind nähes, ütles, et me pole ammu kohtunud. Ta rääkis et mõnes kohas ei lubata tööl juua ja et see on jama, no mis kurat, ei tohi juua, see ei ole mingi asi.
Vaatasin baaris hindu, aga need olid mulle arusaamatud - õe jutust mäletasin, et vahepeal oli olnud inflatsioon ja siis rahareform. Läksin vabaka Hansapanga kontorisse. Vabaka kant oli suht räämas. Hansapank oli voolukatkestuse tõttu suletud. Otsisin automaati, leidsin automaadi. Automaat oli rikkis. Selle ees tegid asotsiaalid ja tänavalapsed ringis liimi. Märkasin nende hulgas Hopsi. Kohe sain ka aru, et see ei saa olla Hops, sest hops on nüüd juba 10 aastat vanem. Läksin tuleviku-Hopsi juurde ja ütlesin, et tead, sa oled täpselt nagu üks preili minevikust, võib-olla nats lühem ainult. Siis ma rääkisin talle, et küll on ikka imelik, et täpselt samasugused inimesed sünnivad tulevikus nagu nad elasid minevikus justkui oleks inimeste nägude ja tegude vormelite arv piiratud (ülerahavstumise tõttu otsa saanud - looja ei osanud sellise sigivusega arvestada?). Uus-Hopsi see jutt eriti ei huvitanud, tal olid omad mured, ta oli astunud Tartu Kunstikooli, aga seal oli jama ja ta ei viitsi seal käia ja et tal on mingi tüübiga rühmitus ja et neil on rühmituse mingi jänesteema, et nad lõhuvad mängujäneseid ja siuke värk. Istusime Hansapanga varemete vahele maha, Neo-Hops rääkis, et peaksd tööle minema, aga et ta paaris kohas on proovind - müüja olnud jne ja et see on ikka ilgelt mõttetu. Vahepeal näppis uudishimulikult minu antiikseid tosse. Ja aina rääkis edasi. Toetasin selja Hansapanga lagunenud müürile. Kena soe ilm oli. Nagu igavene kevad. Kliimasoojenemine. Panin silmad kinni. Nii ma magama jäingi.